Sel sügisel pandi Metsaühistu vahendusel kasvama sadu tuhandeid puutaimi
Metsaühistusse koondunud erametsaomanikud on aktiivsed metsauuendajad ka sügisel. Sel sügisel pandi Metsaühistu taimede ühishanke tulemusena erametsadesse kasvama ligi 350 tuhat kuuse- ja männitaime.
Kuigi traditsiooniline metsauuenduse aeg on kevadel, on järjest populaarsemaks muutunud metsaistutus ka sügisel. Metsaühistu taimede ühishankest moodustas sügisene taimetellimus ligi kümnendiku (kevadise taimede ühishanke taimede arv ulatus üle 3,5 miljoni taime).
Populaarseim istutusmaterjal oli sel sügisel kuuse potitaim, taimede arv oli üle 177 tuhande. Ka kuuse avajuursete taimede koguarv oli veidi üle saja tuhande taime. Metsaühistul on kogemus, et sügis sobib hästi kuuseistikute istutamiseks, ent mitte viljakatele ja külmakohrutusohtlikele muldadele. Aastate lõikes ongi metsaomanikud eelistanud sügisel istutada just kuusetaimi.
Veidi üle seitsmekümne tuhande taime istutati ka mändi, neist üle 39 tuhande potitaime ja veidi rohkem kui 31 tuhat avajuurset taime.
Sügiseses metsataimede ühistellimuses osales 14 metsaühistut üle Eesti, Metsaühistu võrgustikku kuuluvatest ühistutest olid suurimad taimevahendajad Virumaa Metsaühistu (39400 taime), Põlvamaa Metsaühistu (27 250 taime) ja Võrumaa Metsaühistu (19550 taime).
Metsaühistu korraldab metsataimede ühishankeid alates 2012. aastast. Selle ajaga on kasvanud taimede arv kordades – esimesel aastal jäi taimede arv alla miljoni, sel aastal hakkab taimede arv lähenema neljale miljonile. Erasektori istutusmahtudest üle kolmandiku tuleb ühishankest.
