Metsandustoetuste taotlemisel tehakse tüüpvigu!
Kuigi metsandustoetusi on taotletud ja määratud aastaid, teevad metsaomanikud tihti taotlustes tüüpilisi korduvaid vigu. Neid kirjeldas SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur üleriigilisel metsanduse infopäeval.
Korduvatest vigadest metsandustoetuste taotlemisel tegi kokkuvõtte SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur.
Euroopa Liidu eelarvest rahastatava metsameetme kaudu toetatakse kahjustatud metsa taastamist, metsapuude taimehaiguste ja metsatulekahjude ennetamist ning metsamajandamisvõtete rakendamist ehk harvendusraieid. Toetust on saanud taotleda nii erametsaomanikud ise kui ka metsaühistud, teatud põhilised vead iseloomustavad aga mõlemaid, näitavad Erametsakeskuse kogemused.
Erametsaomanike taotlustest paistab silma, et kahjustatud metsa taastamine aetakse segi raie järgse uuendamisega või plaanitakse hooldusraiete asemel teha hoopiski metsauuenduse hooldust. Metsaühistud jätavad aga esitamata liikmete nimekirjad ja metsaomanike kinnituskirjad toetuse taotlemiseks.
Korduvad vead on välja tulnud ka maksetaotluste vormistamisel. Võtmata on jäänud harvendusraie kohta metsateatis ning taotluse juures esitatakse ainult makseteatise lisa.
Lisaks Euroopa Liidu eelarvele toetatakse metsandust ka riigi vahenditega. Kuigi toetatavaid tegevusi on mitmeid, tahakse palju vigu metsa uuendamise toetuse taotlustes. Erametsakeskuse andmetel tuli lausa poolte taotluste puhul teha selle esitajale järelepärimine andmete täiendamiseks. Peamiselt ei olnud esitatud uuendusraie teatist, istutamisel oli eksitud taimede algtiheduse nõuete vastu ning istutatud metsataimed ei olnud pärit toetuskõlbulikest piirkondadest.
Erametsakeskus on toetuste taotlemisel avastanud veel ühe tüüpilise vea – kui metsaomanik teeb töid mitmel erineval eraldisel, kirjutab ta tihti eraldised kokku ühele taotluse reale. See on aga viga ning taas rändab taotlus Erametsakeskusest tagasi taotleja kätte parandamisele.
