Metsatöödest rääkides mõeldakse tihti selgelt piiritletud lageraiest üheilmelises metsas. Alati ei ole see aga nii ja metsatöid tuleb tihti teha keerulisemates tingimustes. Keerulised raied, kus arvestatakse omanike erisoovidega, on raske ligipääsuga või asustuse läheduses on sellised, mida paljud firmad teha ei taha. Need on pigem tülikad, sest kulud on suuremad ja tulu seega väiksem. Ühistu jaoks on aga esmatähtis, et omanikust Metsaühistu liige saaks vajalikud tööd hästi tehtud.
Metsaomanikud muutuvad
Vooremaa Metsaühistu juhi Harry Pütsepa sõnul on märgata, kuidas omanikud on aegamööda muutumas ning nende suhe oma metsaomandiga on teistsugusem. „Omanikud ei aja taga alati maksimaalset kasumit, vaid töid tahetakse tihti teha teistmoodi. Lageraie on osadele vastumeelsem, kuigi metsakasvatuslikult oleks see raieviis mõistlikum“ sõnab Pütsepp. Üha rohkem soovivad metsaomanikud teha raieid oma nägemusest lähtuvalt ning seega meenutavad raietööd pigem kujundus- või turberaieid. Metsaseaduses on raied üsna põhjalikult reguleeritud ning igal raiel on omad kriteeriumid ning iseloomulikud jooned. Näiteks kujundusraie on sootuks selline, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil selleks, et saavutada liigi või objekti kaitse-eesmärke. Praktilises elus aga tehakse lageraie nime all erametsades palju visuaalselt sarnaseid raieid.
Piirkondlikud ühistud tunnevad koha eripärasid
Sellised rätsepa-stiilis lahendused on omanike poolt üha enam soovitud. „Meil on juba olemas ka vastavad partnerid, kes on harjunud meie „imelike“ soovidega, saavad neist aru ja võtavad asja rahulikult. Ei ole nö tihumeetri tagaajamist, vaid töid tehakse rahulikult nii nagu maaomanik soovib“ sõnab ühistu metsameister Martin Luik. Piirkondlik ühistu tunneb kõige paremini ka kohalikke puitu väärindavaid ettevõtteid, kellele on võimalik konkurentsivõimeliste hindadega omanike puit turustada. Igas piirkonnas on nii oma looduslikud kui ka sotsiaalmajanduslikud eripärad. Ja kohalikud eripärad metsades on väärt säilitamist. „Soovitame planeerimise järgus, enne raie tegemist, mets läbi jalutada. Alles tasub jätta ja seega enne raiet ära märkida huvitavamad puud, või looga puud, mis kasvavad tihti põlluäärses metsas ja kus võib-olla vanaisa on karjas käies otsas roninud. Kõik sellised puud tuleks ära markeerida, et need kindla peale kasvama jääksid“ rõhutab Pütsepp.
Vooremaa Metsaühistu tähistas oma kümnendat tegevusaastat juuni alguses konverentsiga „Kuidas minna metsaühistuga edasi?“. Üritus toimus Kuremaal, mida on esmakordselt mainitud 1582. aastal. Pika ajalooga Kuremaa lossis arutleti metsaühistute oleviku ja tuleviku üle. Konverents toimus MAK 2014-2020 “Teadmussiirde ja teavituse toetuse üleriigilise ulatusega tegevuste” meetme raame, mida toetab Euroopa Liit.
Riigi ootused väljenduvad metsanduse arengukavas
Riik on läbi metsa- ja keskkonnapoliitika teinud pikaajaliselt metsaühistutega koostööd ning piirkondlikud ühistud on riigile olnud head partnerid. Kõik piirkondlikud metsaühistud on iseseisvad organisatsioonid, kes on vabad otsustama oma tegevussuundade ja arengute üle. Teisalt on riigil ühistutele omad ootused ning need ootused peegelduvad pikaajalistes arengukavades näiteks metsanduse arengukavas.
Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Koostatavas metsanduse arengukavas aastani 2030 on mitmeid erametsandust ning metsaühistuid puudutavaid eesmärkide sõnastusi ja postulaate, mille täpne sisu ja võimalik rakendamine jääb veel teadmata. Tundub siiski, et üha enam näeb riik metsaühistuid ka partneritena, kes on suutelised sisenema näiteks mittepuiduliste hüvede turule ning panustama laiemasse kaasamisse. „Arvestama peab igal juhul seda, et ühistute suunda määravad ennekõike nende endi liikmete eesmärgid ja vajadused. Kui riigil on omad ootused, siis on oluline leida nendes ootustes ühist osa ning riigil leida ka vahendeid esitatava tellimuse rahastamiseks“ arvab Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Priit Põllumäe
Ühistute areng on olnud kiire aga kuidas edasi?
Viimastel aastatel on ühistud jõudsalt kasvanud ning palju on ühistud ja katusorganisatsioonid panustanud ühistegevuse arendamisse. Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees nendib, et viimaste aastate suurim arenguhüpe on toimunud ühise Metsaühistu® kvaliteedimärgi kasutuselevõtuga aastal 2016. „Üle Eesti on ühistuid väga palju ning igaüks on oma eripäradega. Mille alusel siis ühistut valida? Tahtsime metsaomanikele selgemalt märku anda, et Metsaühistu® võrgustikust saab ta kätte kõik vajaliku, mis metsa puudutab,“ täpsustab Lees ning lisab, et ühistute eripärad endiselt säilivad, aga omanikul on kindlus, et selle võrgustiku ühistutest saab kvaliteetse täisteenuse. Aastate jooksul on ühiselt välja arendatud mitmeid tugiteenuseid sh kodulehekülg ja sotsiaalmeedia platvormide kasutamine. On ühistuid, kes on panustanud rohkem tarkvaraliste lahenduste väljatöötamisse, panustatakse sertifitseerimisse ning palju muud. Ühistud saavad aga areneda tulevikus edasi koos liikmeskonna suurenemisega. Iga omanik, kes ühistegevusse liitub, panustab juba liikmeksolekuga sellesse, et ühistu saab oma teenuseid veelgi mitmekesisemaks ja paremaks teha. Metsaomanik saab omakorda vastu kvaliteetse metsandusliku nõu ja abi metsatööde korraldamisel, puidu müügil, huvide kaitsel ja toetuste taotlemisel.
Uute suundade kõrval ei kao metsakasvatustööde olulisus
Vooremaa Metsaühistu juhatuse liikme Harry Pütsepa sõnul võib enam suureneda ühistute roll keerulisemate raiete teostamisel. Näiteks turberaied ja hooldusraied, mille osas metsafirmade huvi on leigem. „Tegelikult pakuvad ju metsaühistud oma liikmetele sisuliselt rätsepateenust ehk konsulent ja metsameister arvestavad metsaomaniku vajaduste ja soovidega ning metsas olevate tingimustega,“ sõnab Pütsepp ning täpsustab, et ühistu suhe oma liikmega on pikaajaline ning erinevalt oksjonikeskkonnast või metsafirmast ei kao ühistu pärast raietöid metsaomaniku kõrvalt ära. Kuna metsakasvatuslikud tööd on omanikele järjest olulisemad ning nende tegemine on oluline arvestades ka riiklikke ja rahvusvahelisi poliitikaid, siis kindlasti jäävad metsakasvatustööd ka edaspidi ühistute peamiseks teenuseks. Korraldatakse kõiki metsaraie ja -hooldustöid ning tellitakse ning istutatakse uued metsataimed.
Loe ka Vooremaa Metsaühistu tagasivaadet kümnele tegevusaastale.
Vooremaa Metsaühistu sai alguse ühe mehe – Harry Pütsepp – tööst konsulendina ning tema tundmusest, et metsanduse konsulent ja Metsaühistu peavad moodustama ühtse terviku. Terviku, mis suudab oma liikmele ja omanikule ehk erametsaomanikule pakkuda head nõud ja täisteenust kõikide olulisemate metsatööde osas. „Kahekesi me ta asutasime, vormistamisel oli nii vaja. Aga kuna hakkasin kohe asjaga tegelema, siis liikmete arv kasvas kiiresti,“ räägib Pütsepp ühistu saamisloost. Algusaastatel oli palju õhinapõhist tööd ja tõestamist, et ühistu on kasulik. Uusi liikmeid otsiti ise sõprade ja tuttavate seast, ise käidi läbi põhilised laadad ja üritused.
Arengut on tõuganud tubli meeskond ning aktiivsed liikmed
Kuigi tegu on Eesti mõttes üsna noore ühistuga (asutati 2012. aastal), siis tänaseks on jõutud liikmete arvu poolest vähemalt keskmiste hulka (600+ liiget) ning mis veelgi tähtsam – oma liikmetele pakutakse kõiki metsade majandamiseks vajalikke teenuseid. „Meie meeskond on tänaseks tublisti kasvanud. Juba teisel tegevusaastal tulid appi Ene Randmäe ja Leonhard Niklus. Sellest sai väga hea meeskond. Metsameistri otsingud kulgesid raskemalt ning kõige sobilikum mees selleks – Martin Luik – liitus meeskonnaga üsna hiljuti,“ kirjeldab Pütsepp.
Teenuste pakkumise suurem võimekus on arenenud järk-järgult koos liikmeskonna kasvu ja vajaduste suurenemisega. Kaks aastat pärast ühistu asutamist liituti Keskühistuga Eramets, et pakkuda ühistu liikmetele võimalust oma puitu ühiselt otse lõppostjatele müüa. Parimatel aastatel on selliselt puitu müüdud üle 20 000 tihumeetri aastas. Iga-aastaselt osaletakse samuti metsataimede ühises hankimises. Viimasel kahel-kolmel aastal on hangitud taimede hulk ületanud 150 000 taime piiri. Metsameister Martin Luige sõnul oli aga tänavuse kevade kõige väiksem taimetellimus vaid 25 taime. „Püüame omanike jaoks olla võimalikult paindlikud ja leida lahendused erinevatele soovidele ja vajadustele,“ lisab Luik. Liikmeid teenindatakse peamiselt oma Tartu kontoris Aleksandri tn 8, aga algusaastatel toimusid vastuvõtud ka Põltsamaa vallamajas.
Oma harvesteriga ühistu
„Metsaomanikele saame praegu pakkuda kuni täispaketti. See KUNI on väga tähtis, sest kui omanik tahab ise midagi teha, on see väga tore. Aga jah, meie saame praegu pakkuda kõiki teenuseid, kaasa arvatud maaparandustööde korraldamine. Ja esimese metsaühistuna Eestis hakkasime pakkuma ka metsakorralduskavade tegemist,“ räägib Pütsepp. 2020 aastal koostati aga edukas projektitaotlus, mis võimaldas ühistule hankida oma harvesteri. Nimelt on ühistus hooldusraiete tegemiseks spetsiaalne miniharvester, mis on üsna tilluke – kaalu ainult kaks ja pool tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas. Jõudlus on masinal suuremate suguvendadega võrreldes tagasihoidlikum, kuid harvendusraieteks ja kraavikalastelt võsa võtmiseks on miniharvester õige valik.
Mida toob tulevik?
Vooremaa Metsaühistu liikmete arv on olnud tublis kasvus, aga on ka lahkujaid. „Paraku lahkub palju liikmeid seoses kinnistute müümisega. On kahju, kui inimesed oma metsaomandist loobuvad“ täpsustab Pütsepp. Vaatamata sellele on ühistu suutnud liikmeskonda siiski iga-aastaselt kasvatada. „Kasvada oleks veel vaja. Liikmeskonna vajadused ja soovid muutuvad mitmekesisemaks ning liikmete arvu kasvuga peab meeskond muutuma järjest suutlikumaks ja professionaalsemaks. Õhinapõhisusega nagu vanasti, enam hakkama ei saa,“ sõnab Pütsepp. Järjest rohkem tunnevad metsaomanikud huvi alternatiivsete liikide vastu, millega metsa uuendada nagu lehised ja erinevad laialehised liigid. „Kindlasti jätkame seniste teenustega – teostame keerulisi raieid, korraldame liikmete metsades metsakasvatustöid, vahendame toetuseid, nõustame jne,“ sõnab Pütsepp ja lisab, et Jõgevamaa ja Tartumaa erinevad metsaühistud võiksid koonduda üheks suuremaks ja võimekamaks metsaühistuks. Kas üldse ja millal selleni jõutakse, näitab aeg.
Vooremaa Metsaühistu koos Eesti Erametsaliiduga korraldab metsaomanikele tasuta õppepäeva teemal Metsakasvukohatüübid.
Toimumiskoht: Painküla- ja Kassinurme küla piiril, Jõgeva vald, Jõgevamaa
Kogunemine Kaarepere rahvamajas
Aeg: 11.08.2021 algusega 13:00 – 17:00
Päevakava
- Tutvustame erinevaid kasvukoha tüüpe (alguses teooria ~1 tund)
- Vaatame, mis seal kasvab ja mis kasvama peaks
- Arutame, kuidas seda majandada
Lektorid: Mats Varik ja Jürgen Aosaar Eesti Maaülikoolist ja OÜ-st Metsaharidus
Osalusest palume teada anda hiljemalt 6. augustiks e-postil vooremaa@metsauhistu.ee
Õppepäeva toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus
Õppepäev toimub 27. veebruaril 2020 Tartus, Turu 2, Dorpat Konverentsikeskuses, Parrot saalis.
10.45 registreerimine, tervituskohv
11.00 “Metsa tehingute maksustamine”, Lektor Eha Kütt, Maksu- ja Tolliameti peaspetsialist.
12.30 kohvipaus
13.00 õppepäev jätkub
Õppepäev lõpeb orienteeruvalt 14.00.
Õppepäeva toetab Erametsakeskus ning on osalejatele tasuta.
Palume ennast registreerida Google’i vormis, e-posti teel info@vooremaamets.ee või telefonil 5388 4999.
Tänavune parim metsamajandaja on Mihkel Jürisson Pärnumaalt. Konkursi II koht läks Johannes Nirgile Lääne-Virumaalt ja III koht Peeter Änilasele Tartumaalt. Tublisid metsamajandajaid tunnustati Tallinnas Männi pargis toimunud kogu pere metsapäeval.
Lastele jagas teadmisi suurepärane retkejuht Vahur Sepp. Lapsed said teada, kuidas mändidel saab vanust määrata, kuidas tammed levivad linnu abiga, missugune on põdra jälg või punahirve pabul, kuidas näeb välja noor tärkav mets, kuidas majandusmetsa istutatakse, nägid oravat, kuulsid linnuhääli, maitsesid pohli, katsusid erinevaid loomanahku, said teada, miks peab loomi küttima, kuidas karu ennast talvekorterisse sätib ja kuulsid sellisest loomast nagu šaakal.
Vooremaa Metsaühistu tutvustas maaeluministrile minimetsamasinat, millega saab edukalt teha hooldusraieid. Arutasime ja tõestasime vajadust, et järgmisel finantsperioodil võiks saada sellisele tehnikale toetust.
Septembrikuus saab oma ümmargust – 45. sünnipäeva tähistada Vooremaa Metsaühistu eestvedaja Harry Pütsepp.
„Elupõline Jõgevamaa mees,“ räägib Harry ise oma päritolu kohta. Sündis ja esimesed kümme eluaastat veetis ta küll Tartus, kuid siis kolisid vanemad Jõgevamaale, kus Harry elab praeguseni. Lisaks on sealkandist pärit tema vanavanemad.
Metsameheks Harry ise päris alguses saada ei tahtnudki. Mõtles õppida hoopis põllumajandust, kuid rahuliku iseloomu tõttu arvas ta isa, et poisile sobiks hoopis paremini metsandus. Nii läkski Harry õppima Luuale. Õppeaeg juhtus olema selline, et kooli nimi muutus korduvalt – alustas Kaarepera Sovhoostehnikumis ja lõpetas hoopis Luua Kõrgema Metsakooli.
Peale kooli töötas Harry Jõgevamaal metsnikuna. See töö kestis ligi kümme aastat kuni suure RMK reformini. Seejärel kutsuti teda tööle RMK metsakorraldusosakonda, kus töötas aastat viis. Sellele järgnes tegevus aiandustalu pidajana. Talupidamine põhitööks küll ei saanud, kuid hobikorras jätkub siiani. See ja perega olemine sisustab Harry vaba aega siiani. Nagu ta ise ütleb – „Muuks puhkamiseks aega ei jäägi.“
Metsandusest ei kaugenenud Harry ka talupidajana. „Paar ühistut kutsus mind enda juurde konsulendiks. Tegingi ära konsulendi eksami ja hakkasin metsaomanikke nõustama. Aga siis sain aru, et need nõustamised lähevad lauasahtlisse ehk see süsteem ei tööta. Nii tekkiski mõte, et peab olema natuke teistsugune metsaühistu.“ Selleks teistmoodi metsaühistuks sai Vooremaa Metsaühistu.
Nüüd, kaheksa aastat hiljem, võib Harry tõdeda, et Voormaa Metsaühistu on jõudnud stabiilsesse arenguperioodi. „Tundub, et ühistus on kiire arengu aeg möödas. Edasi peab kasvama hästi rahulikult. Võibolla kunagi toimub jälle mingi kiirem hüpe, aga praegu on ühistu juures tegelejatel tööd vähem,“ räägib Pütsepp.
Nii ongi Harry osaliselt tegev ka RMK-s metsakorraldajana. „Pakuti nii ahvatlevalt tööd praktiliselt ümber maja. Minu piirkond ongi kohe kodu ümber. Metsakorraldus on ka selline ala, kus ma ei konkureeri ühistu tegevusega.“
Palju õnne ja edu Metsaühistu pere poolt!
Kui veel nädal tagasi oli ilm vihmane ja valitsesid plusskraadid, siis vaid loetud päevadega muutus olukord kardinaalselt. Ligi kümme külmakraadi ja sademeteta ilmad külmutasid metsaalused ja metsatöödega sai pihta hakata.
„Kriis on läbi,“ sõnab Mikk Link Läänemaa Metsaühistust. Tema sõnul on praegu metsatööde tegemiseks ideaalsed tingimused. „On külma aga metsaalune on puhas, paksu lund ei ole. Nii muutub pinnas kiiresti kandvaks ja tööd läksid lahti,“ räägib Link. Ta lisab, et tegelikult ei muutnud metsaalust pehmeks mitte soe ilm, vaid suur sademete hulk.
Tehnika liigub metsa
Tööd algasid ka Eesti lõunaosas. Ka Atso Adson Valgamaa Metsaühistust on viimased päevad veetnud metsatöid planeerides. „Külm võimaldas alustada planeeritud töödega, nüüd tuleb teha niipalju kui võimalik. Ega ju keegi tea, kauaks seda külma jätkub,“ on Adson ettevaatlik. Siiski soovitab ta kõigil raietöid planeerinud metsaomanikel töödega esimesel võimalusel pihta hakata. „Mõni metsaomanik on öelnud, et ärme metsa veel teeme, ootame kui palgi hind veelgi tõuseb. Kuna hinnad on juba praegu head, siis ma eriti sellesse hinnatõusu ei usu. Kui isegi vahepeal tekkis saeveskites palginappus, siis nüüdsete ilmadega hakkab palki jälle peale tulema. Nii et oodata enam ei tasu,“ ergutab Adson metsaomanikke.
Tõsisemad tööd käivad ka Eesti keskel, Vooremaa Metsaühistu tegevusalas. Ühistu esindaja Harry Pütsepp kinnitas, et juba paar päeva on metsatööd käinud. „Kergemaid masinaid metsaalune juba kannab, hakkasime plaaniliste töödega pihta. Küsimus muidugi on, et kas talv jääb ka pikemalt püsima. Puiduhinnad on praegu tõesti head, aga selle pärast küll keegi raietöid pole soovinud teha. Ikka need tööd, mis juba varem paika on pandud,“ räägib Pütsepp.
Külmalaine lubas raietöödega alustada
Mikk Link Läänemaa Metsaühistust toob välja veel ühe metsatööde kiire algusega seotud probleemi – raietööde tegijaid on raskem leida. „Meil on kogu meeskond väljas, käime ülestöötajatega rääkimas. Pehme metsaalune metsas töid teha ei lasknud, nii otsisid mitmed ülestöötajad endale mingi muu tööotsa. Nüüd saaks metsa, aga masinad juba kusagil tööl,“ ohkab Link.
Vahepeal isegi ärevaks kiskunud olukord metsanduses on Link´i hinnangul siiski leevendust saanud. „Pehme maa ja seiskunud metsatööd seadsid ohtu nii tarnelepingud kui liisinglepingud. Nüüd kui ettevõtetel jälle tööd on, saavad nad liisingutega seotud kohustusi täita. Tarnelepingutega on asi keerulisem, nendega järje peale saamine võtab ilmselt veel aega. Loodame, et talv jätkub ja töid saab teha,“ sõnab Mikk Link.
Riigi Ilmateenistuse prognoosi kohaselt jääb jaanuaris õhutemperatuur nulli lähedale, kuid esineb ka lühikesi külmalaineid. Krõbedat pakast loota siiski ei tasu, külma on siis vaid kümne kraadi ringis.
